Famad lekhok eddi nett’ttok poili konkonni lekhok songh proxosti

By

2023 march 28ver kheat konkonni boroupi eddi nett’ttok poilo konkonni lekhoko songh proxosti favo zali. Sondexo founddexonoche nirdexok fransis ossisi olmedda, mongllur vixvovideaniloiche kon’noddo pradheapok pro. Dhononzoi kumblle hamnni eddi nett’tto hanka sonman korn, xal, fulancho turo ani ru. 25,000 diun gourou kelo.

Konkonni lekhok songhoche sonchalok richordd moras prastavik uloup uloun, konkonni lekhokancho songh vorsam adim kornattokantlea malgoddo ani famad (prosid’dh) konkonni boroupeani rochun, konkonni lekhokank tanchea sahity kritient pattimbo(mozot) dimvche songhacho mukhy dhyeyo vaky zaunasa. Konkonnint tanchea kamant adhar diun, vividh chottuvottikeo, sahity spordho ani proxosti sovem udeun yemvchea boroupeank protsah diun asa. Amchi poili proxosti malgoddo boroupi eddi nett’ttok diun sonman korunk ami khuxi pautamv.

Kor komitticho sodosy dda. Eddvordd nozoret hamnni ailea somestank eddi nett’ttochi vollok korn dili. “svobhaunt eddi nett’tto spoxtt ulomvche monis ani tancha totvant(sid’dhant) ani chintnani kednanch sodd‍dodd korinant. Tamnni konknnent vhodd vixoi boroileat. Konknnent tanche sahity chhapanatlem nemallim va potram nant. Razokiyo vixlexonnakar zaunaschea tamnni kednanch pokxopatanche lekhonam borounko nant. Tancheo (bohumot) sumar kannimyo samajik, somudai ya somajeche somosea voir protibimbit zaleat. Tancheo kannio zosa kuttmak servaleat mhonn amkam sangyet. Tamnni pallche nirontorota chodd upkarak poddchem  anim yuvo boroupeank adorx zaunasat” mhonn tamnni sangle.

Eddi nett’tto hankam sonman korn uloyil’lea pro. Dhonochizoi kumblle, ‘odbhut proxosti sanz toxench orthopurnn kuttak konkonni lekhokanchea songhok mhozo vondon(pronnam’, solam’). Hea disamni sahiti, sahity (sobar karonnank) karonnantor konni posond korinant(manvonant). Punn konkonni lekhok songh, lekhokank parkun (vollkon) chintun malgaddea sahitik proxostek vinchla. Hem otyont (tonnkayek) pugarnnek favo zalam. Somvidhanachea attvea vollerik serval’lea uprant konkonni bhas raxttr bhas zala mhonn ama sorvank kollit asa. Toxe astam lekhok eddi nett’ttoÉkiul konkonn prodex va koraulli kornattok matr simit zauna. Punn raxttromott’ttoche boroupi zaleat. Kiteak mhollear tanchem sahitik kritio raxttr bhaxent asat. Ami eka boroupeak sonman kelear, ami tanche sahity kritio vachunk praromb kortamv mhonn orth.”

eddi nett’tto ani konkonni lekhoko songhak porbhi (obhinondon) pattoilea fransis, “hamv piyusint astana eddi nett’tto toxench onek prosid’dh boroupeank pollomvche soponn deklem. Uprant hamv hanche poiki thoddeank vividh sondorbhomni bettlo. Punn mhaka sondexo somstheak nemlolea (tthorailea) uprant, hanche poiki sobar zonnank tantuyi malgoddea lekhankank konkonni lekhokoro songhochea kareamni bhettlam. Axem hamv sontos pautaki sondexo somsthea sovem konkonni lekhok songh mellon sobar karye manddun haddun konkonni boroupeank dar ugte korn dila. Udeun yemvchea yuvo boroupeank thoddi karyem, chottuvottikeo atancha kallar gorjeche zaunasat. Songhan osoleo spordho asa kelear hamv bohumanam (inamam) poxok ditam (proyozon kortam). Protixtthit proxosti labh‍l’lea eddi nett’tto hanka ul’las pattaitam ani tanka bori bolaiki, sontosoche dis magtam.”

gouvorak zap dil’lea eddi nett’tto, “ ani mukar kon’noddo lipient konkonni vasta ani boroitam. He mhojea nirontorochye ghutt. Mhaka gourou (sonman) kel’lea konkonni lekhok songhak ani hangasor zomlelea sorvamv mhojem vondon.”

raknno hoptalleache nove sompadok fador rupex maddta hanka soireamni sonman kelo. Konkonni lekhok songhan manddun hadd‍l’lea mottveo kotha spordhent jikol’lea lekhokank fa. Fransis ani dhonozoi hamnni bohuman vitoronn kelem. Henri moskorenos hamnni manachea soireank ani zomlelea sorvank svagot kelo. Loidd rego hamnni sonman potr vachon kele (vachlem). Ddolfi kassia hamnni dhonyovad pattoilo. Oirin rebel’lo hinne karyem choloun velem.

 

Leave a Comment

Your email address will not be published.

You may also like

Latest Posts